Tahvelarvutid: Kas see ongi kogu iPadide valik teil siin?

Tere taas austatud lugejad!

Tekkis üks päev mõte, mille üle mõtisklesin päris kaua. Miks eestlased endale üldse tahvli soetavad? Kurb fakt on see, et kõigil tuttavatel on see juba ammu liisingusse tõmmatud ja kuidagi peab teistele silma jääma. Sisu ei olegi nii oluline. Tähtis on see, et saaks kuskil avalikus kohas midagi käes hoida ja näppudega vehkida. Teine põhjus on muidugi lapsed. Nemad ei saa ilma tahvlita enam üldse elada. Angry Birds on põngerjate uus elu mõte ja Pou peab iga hetk taas süüa saama.

Vanemad ostavad enamasti lastele tahvli, millest nad ise ei tea mitte midagi ja põngerjad on lihtsalt kergesti mõjutatavad. Kohe tekivad küsimused: Mis on Android? Kas sellega saab pilti ka teha? Mis asi on 3G? Kodutööd muidugi keegi ei viitsi teha ja suht suva ka või mis? Tähtis on see, et laps enam kodus ei vinguks ja  ja sõpradele saaks reedel rääkida, et käisin ilge papi välja. Kuigi tõde on see, et ostsid odava GOCleveri või meeletu protsessoriga Prestigio mis nii või naa läheb garantiisse uuel kuul. 

Meelde on jäänud pikemat aega üks konkreetne klient. Tema arvas, et kõik tahvlid on iPadid ja "tark" kaaslane küsis veel, et kas see siin riiulil on ka iPad. Näpuga näidati muidugi 50 tollise Samsungi peale. Sel õhtul tahtsin küll kohe ära koju minna ja lihtsalt nutta silmad peast. Kui loll saab olla? Istud kodus diivanil ja sul on see 50 tolline Samsung süles? Laps äkki tassib selle veel kooli kaasa ka? Tõesti võtavad sellised inimesed sõnatuks. Hea, et veel mingeid odavaid ümbriseid sellele teler-tahvile ei tahtnud. Siis oleks küll vist pidanud puhkuse välja võtma.

Selleks korraks aga kõik. Üritan muude tegemiste kõrvalt teid taas asjadega kursis hoida ja uuel kuul tuua teieni jällegi ühe uskumatu loo ...

Seniks kõik head ja pidage vastu siin karmis ühiskonnas!

Richard Sõnajalg
galaktika vihatuim teenindaja

Iga inimese jaoks on tarbijakaitse võimsaim võimuorgan Eestis

 Tere kallid kaasmaalased!

Väga hea meel on esiteks selle üle, et olete tulnud lugema minu tagasihoidliku blogi, mis räägib sellest, kui "haritud" on eestlased ja kuidas nad käituvad tehnikapoes. Õigekiri küll väheke lonkab aga tähtis on siiski sisu.

Töötan nimelt ühes ettevõttes, mis tegeleb tehnika jaemüügiga ja igapäevaselt puutun kokku paljude inimestega. Enamus neist on tulnud otse kiviajast ja viimane innovatiivne asi nende elus oli päike. Seda viimast kahjuks nähti ka korra suvel ja tõenäoliselt kerge promilliga Pärnu rannas.

Esimene postitust aga räägib sellest, mis neid indiviide üldse kaitseb ja mis asi on inimeste arvates Tarbijakaitseamet ehk siis tehnikamaailma politsei.

Neid ametiasutusi on mitmeid, mis tegelevad klientide rahulolu tagamisega, kuid tarbijakaitse on see, mis pea iga müügiettevõte ukse ees, käed rinnal risti, passib. Fakt, mis peab igal pool klientide arvates paika on see, et 14 päevane tagastusõigus on ja jääb. Kuigi seadust jälgides on kliendil õigus nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga (kumb variant on sobivam, otsustab kaupleja). Kuna meil on võimalus kõiki asju parandada siis seda me ka teeme. Aga eestlased arvavad, et klienditeenindajad absoluutselt kõik valetavad ja vassivad ning nad lähevad enda arvates lõpuni välja. Ehk siis alustavad sõda, mille nad kaotavad kohe kindlasti. Mina isiklikult olen üritanud alati inimestele seletada asja rahulikult ja mõistlikult aga see ei aita tegelikult üldse. Klient arvab, et tema ongi kuningas ja muu ei mängi rolli. Reaalsus on aga see, et klient on kuningas seniks, kuni suudab käituda nagu väärikas KUNINGAS. Ma ei vaidle üldse vastu, et leidub ka toredaid kliente aga meie keskendume tõrvale meepotis.

Selline oli tänane väike sissejuhatus ja loodetavasti saite maitse suhu, mis siit tulema hakkab ...

Richard Sõnajalg
galaktika vihatuim teenindaja